ENNtsüklopeedia
Episoodid
Teises saates Leonardo da Vinci elust ja loomingust kuulete geeniuse teadustöödest, saate vastuse küsimusele miks teda peetakse süsteemiteooria eelrajajaks. Leonardo avastuste nimekiri on pikk, ennekõike aga hämmastab ta uurimustööde mitmekesisus. Enn Eesmaa teeb kokkuvõtte Leonardo da Vinci elu lõpuaastatest, mis möödusid Roomas ja Prantsusmaal. Kuulete mõndagi Leonardo tippteoste saamislugudest. Saate muusikavalik on koostatud Leonardo kaasaegsete heliloojate teostest, kuid ka Hans Zimmeri ja Vaiko Epliku saate peategelasega sisuliselt seotud lugudest.
Iga aasta aprillis tähistab inimkond Leonardo da Vinci sünnipäeval rahvusvahelist kunstipäeva. ENNtsüklopeedia teabesari pühendab inimkonna suuremate geeniuste hulka kuuluvale mehele kaks järgmist saadet. Sel laupäeval räägib Enn Eesmaa Leonardo lapsepõlvest, noorusest ning esimestest töödest, mida otsekohe märgati. Ta elu ja geeniuse loomingu kohta on sajandite jooksul palju kirjutatud, kuid ka legende ja lugusid jutustatud. Saate muusikavalikus kõlavad Leonardo da Vinci kaasaegsete heliloojate teosed ning kaheksateistkümnendal sajandil elanud ja muusikat kirjutanud Leonardo Vinci muusika.
Paari päeva pärast möödub 300 aastat Immanuel Kanti sünnist. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks, kes oma töödega suutis inimkonna mõttemaailma arendada. Sama suutis kunagi Sokrates, kes tegi otsustava pöörde antiikmõtlemises. Kogu elu Königsbergis elanud Kantist on kirjutatud väikese raamatukogu jagu uurimusi, artikleid ja mõtteavaldusi. Muusikast pidas Kant lugu, ent ei kirjutanud sel teemal peaaegu, et midagi. Ometi on Enn Eesmaa muusikavalik sellessegi saatesse peategelase ning tema ajaga üsna otseselt seotud.
Sel laupäeval kuulete algosadeks lagunenud ABBA liikmete viimaste aastate loomingust ning triumfijärgsest elust. Björn ja Benny on kirjutanud filmi- ja lavamuusikat. „Chess“ ja „Mamma Mia“ on olnud globaalselt edukad. Agnetha elab tagasitõmbunult ning võimalusel väldib tähelepanu. Anni-Fridil on tulnud üle saada mitme lähedase inimese kaotusest. Ometi pole ABBA-t unustatud, uus huvitõus seostub pea kõikjal tähistatud rootslaste võiduga Eurovisiooni laulukonkursil poole sajandi eest. Napoleonile otsustava kaotuse sümbolist Waterloos sai samanimelise lauluga ABBA maailmavallutuse algus.
Sel laupäeval täpselt poole sajandi eest võitis ABBA „Waterloo“ Eurovisiooni laulukonkursi Brightonis. Algas uus ajastu popmaailmas ja muusikäris. Seda tähtpäeva tähistatakse neil päevil kogu maailmas. ABBA liikmeile omistati Rootsi kuningriigi kõrged aumärgid, valminud on uued tõsielufilmid, korraldatakse mitmeid tribuutkontserte, avaldatakse artikleid ja mälestusteraamatuid. ENNtsüklopeedia teabesarjas kuulete kaht järgmist saadet ABBA enneminevikust, nende hiilgeaegadest ning sellestki, millega Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny täna tegelevad.
Selle nädala teabetunnis meenutab Enn Eesmaa Eurovisiooni lauluvõistluse parimaid. Neist esimese - Lys Assia sünnist möödus äsja sajand. Kuulete võidulaule kuni Waterlooni, sest ABBA-ga algas uus ajastu popmuusikas. Nende lauludest kuulete põhjalikumalt kahes järgmises saates.
Seekordse saatetunni peategelased on maailma vokaaldžässi sümbolkujud Sarah Vaughan, Billie Holiday ja Lena Horne. Enn Eesmaa meenutab nende kohati traagilist elusaatust ning pakub kuulamiseks džässileedide laule. Muusikamaailm asub tähistama neist ühe suurjuubelit. Sarah Vaughan sündis üsna täpselt saja aasta eest. ENNtsüklopeedia saatetund kolmest erakordsest naislauljast on eetris sel laupäeval.
ENNtsüklopeedia seekordne teabetund on inimkonna näitekirjanduse klassikust Euripidesest. Tema loomingu kogumaht on suur - tõenäoliselt vähemalt 95 näidendit. Paraku on neist meie päevadeni säilinud vaid 18 + saatürdraama „Kükloop“. Euripidese kolleegid ja konkurendid olid Aischylos ja Sophokles. Euripidese näidendeist pidasid suuresti lugu Sokrates, Menandros ning isa ja poeg Senecad. Legendi kohaselt oli suurel sõnameistril Cicerol ta surmahetkel käes Euripidese „Medeia“. Enn Eesmaa saate muusikaosas kuulete katkendeid Euripidese näidendeist inspireeritud oopereist.
On kuupäevi, mis kõigile ühiselt midagi tähendavad – 1. jaanuar, isiklik sünnipäev, jaanipäev. 9. märts meenutab küllap veel mitmele eestlaste põlvkonnale Tallinna barbaarset pommitamist aastal 1944. Samal õhtul toimus „Estonia“ teatris Eduard Tubina balleti „Kratt“ tavaetendus, mis pooleli jäi, sest inimestel tuli pommirahe all otsida võimalust ellu jääda. Paljudel see paraku ei õnnestunud. Märtsipommitamiste osas pole eesti rahval kunagi kahtpidi suhtumist olnud. ENNtsüklopeedia seekordse teabetunni peategelane on Eduard Tubin. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates ka Eduard Tubinat ennast, kes mõnigi kord käis Eestis oma lavateoste esietendustel.
Sel laupäeval täitub 200 aastat tšehhi professionaalse muusika isaks peetava Bedrich Smetana sünnist. Vaatamata traagilisele saatusele kirjutas Smetana palju elujaatavat, isegi koomilise alatooniga muusikat. Tema teostest on tuntuim sümfooniline poeem „Vltava“, mida igaüks meist vähemalt korra kindlasti kuulnud on. Bedrich Smetana ooperitest on Eestis korduvalt lavastatud „Müüdud mõrsjat“. Aastaid Göteborgis elanud ja töötanud Smetana kirjutas suure hulga oma oopustest kurdina. Ometi just siis valmisid mitmed helilooja koomilised ooperid, „Libuše“ ja „Suudlus“ nende seas. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates katkendeid Bedrich Smetana teostest tšehhi, rahvusvahelise kuulsusega lauljate ning meie RAM-i esituses.